Mõtlesin juba ammu, et peaks kirjutama paar sõna kikerhernest, kuid hetkel võib naljaga pooleks öelda, et tegemist on praegu sellise sotsiaalselt väga keeruka teemaga, sest kikerhernes ei ole ju siinne taim. Seega on tegemist pagulasega – on ju selle peamised kasvukohad Kaukaasias, Vahemere ääres ja Aasias. Mis aga põhiline – kikerhernes ja sellest valmistatud toidud on äärmiselt levinud ka Aafrikast, kust neid pagulasi ju tuleb.
Aga õnneks on kikerhernega lood lihtsamad ja tegemist on tõesti maitsva tootega. Loomulikult saab sellest teha väga palju erinevaid roogasid ning seda saab lisada igasse suppi, hautisse vmt kohta. Kuid põhiliselt tuntakse seda vähemalt siinmail kahe roa järgi.
Esimene neist on hummus, mida vahel kutsutakse ka kikerhernepasteediks. Selle peamised koostisosad on kikerherned, küüslauk, õli, sidrun, tahini ja maitseained (vist ei ununenud midagi ära). Kui keedetud kikerherned kõigi nende asjadega purustada, saab väga hea ja maitsva toidu, mida süüa liha kõrvale või kasutada kasvõi määrdena leiva peal. Väga hea ja tervislik toit.
Teine toit, mida ei saa mainimata jätta, on falafel. Sinna käib sarnaselt hummusele lisaks kikerhernele küüslauku jt maitseaineid, kuid ka veidi jahu ja sõltuvalt retseptist isegi küpsetuspulbrit. Sellest taignast vormitakse pallikesed ning neid küpsetatakse õlis. Tulemuseks olevad krõbeda koorikuga pallid on äärmiselt maitsvad ja toitvad ning paljas mõte neist ajab suure-suure isu peale.
Taimsest toidust 